Selleks, et võrrelda andmeid, peavad need olema ka võrreldavad. Selle puhul on hea, kui kontod, mida võrreldakse, on samad nii raamatupidamises, kui ka halduse koostatud majanduskavas. See omakorda tähendab head koostööd raamatupidamise ja majahalduri vahel. See on ka üks põhjus, miks meie oleme teinud enda jaoks reegli, et kommunaalkulude arved elanikele koostab haldur. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et kogutav raha ja kulu oleks korrespondeeruv. Näiteks haldusfond on võrreldav halduse kulukontoga. Ehk kui majanduskavas on ette määratud, et aastas kogutakse kokku 1481 eurot halduskulu katteks, siis nii ka on. See loob võimaluse, et ei pea hakkama eraldi looma tulude ja kulude poolt. Teisisõnu, nagu on näha järgnevast tabelist, koguti halduseks 1481 eurot (majanduskavas kirjas) ja tegelik kulu oli 1481 eurot.
Remondifondi oli ette nähtud koguda 11559 eurot, aga tegelikult koguti 8319 eurot ja sellest kulutati kanalisatsiooni uuendamise osamakseks 4490 eurot. Remondifondi puhul tuleb eraldi tähelepanu juhtida sellele, et tema käitub teisiti kui teised fondid. See tähendab, et remondifondi kogutakse pikaajaliselt ette ja väljamaksed ei pruugi korrespondeeruda kogumisega.
Hooldusfond jaguneb tinglikult kaheks: preventatiivne tehnohooldus ja avariitööd. Ette nähtud summa oli 1770 eurot (ja ka koguti selline summa) eurot ja kulutati 1197 eurot- ventilatsiooni hooldusele, ummistuste likvideerimisele. Antud hooldusfondi kogumise suurus tuleks kriitiliselt üle vaadata, arvestada tegemata jäänud hooldustega, sest indeks tuleb alla 0,7. Küsimus, mis võib siin olla, kas mõni hooldus jäi tegemata või oligi fond liiga suurena planeeritud.
Andmete visualiseerimiseks ja võrdlemiseks kasutan koefitsenti “indeks”, nagu on eelnevas tabelis. Remondifondi, oli plaan oli koguda 11 559 eurot, see aga täideti 0,72 indeksi ulatuses, ehk koguti 8319 eurot (8319/11559=0,72). Üks näitab siin plaanituga võrdset olukorda, ühest väiksem puudujääki, ning ühest suurem tulemus ülejääki.
Antud näitaja toob välja read, kuhu oleks mõtet süveneda, ehk miks kava ja tegelikkuse vahe on nii suur.
Laenumakseks koguti 16 086 eurot ja tegelik makse oli 16 045 eurot. Indeks antud numbritega tuleb 0,997- ümardades kaks kohta- tuleb 1,00. Seega võib öelda, et indeks peegeldab graafikut piisava täpsusega ja on vastav tegelikule laenumaksele.
Veel tuleb tähelepanu juhtida kokkuvõtvatele ridadele tabelis. Olen välja toonud kokku laenuga ja kokku laenuta. Nende omavahelised indeksid erinevad üle kümne protsendi. Eelneva baasil võib väita, et tegelike ja prognoositud kulude vahe on äärmiselt suur ja prognoosimine peaks olema täpsem. Prognoosis tuleb suur vahe tuleb sisse juba remondifondis. See on ühtlasi ka väga hea näide sellest, kuidas üks rida andmeid võib moonutada tervikut.
Järgnevas tabelis on arusaama lihtsustamiseks välja toodud erinevate korterite planeeritud ja tegelikud kulud korrashoiule. Sellest saame järeldada, et aasta baasil korrashoiu kulusid maksti keskmiselt kaksteist protsenti vähem, kui oli planeeritud. Nagu eelnevatest tabelitest oli aru saada, siis suur põhjus selleks on enamasti remondifondi vähesem kogumine, mitte näiteks võlglaste maksmata arved.
